Eetikakoodeksid

Eetika, etikett ja moraal

Aavik et al. (2016, lk 11) kirjutavad raamatus “Eetikakoodeksid. Väärtused, normid ja eetilised dilemmad.”, et eetika tegeleb hea ja halva ning õige ja väära määratlemisega. “Eetika tuleneb kreekakeelsest sõnast ethos, mis tõlkes tähendab muuhulgas tava või kommet.” (Aavik, et al., 2016, lk 11). “Moraal osutab inimeste ja kultuuride kokkuleppelistele tavadele, reeglitele või praktikatele. Moraal on normide süsteem, mida iseloomustab kohustuslikkus.” (Aavik, et al., 2016, lk 12). “Etikett on mudel, näidis või eeskuju, kuidas midagi teha.” (Aavik, et al., 2016, lk 19). “Etikett on käitumise vormiline aspekt, kus ei küsita õige ja vale kohta, vaid ainult selle kohta, kui täpselt mingit standardit järgiti.” (Aavik, et al., 2016, lk 19).

Seega, kui eetika tegeleb õige ja vale üle arutlemisega ning selle määramisega, siis etikett jätab selle kõrvale ja sätestab tava. Etiketireeglid võivad, aga ei pruugi olla kirja pandud eetikakoodeksites. Etiketi roll on formaalne, protokolliline käitumise viis, et vältida osapoolte solvamist (Aavik, et al., 2016).

Mis on eetikakoodeks ja milleks seda vaja on?
Aavik, et al. (2016) järgi on eetikakoodeks dokument, mille moodustavad kirja pandud eetikanormid. Eetikakoodeksid võivad olla kasutusel nii professioonide puhul, kui ka institutsioonides (Aavik, et al., 2016). Eetikakoodeksi võivad vastu võtta kõik, keda ühendab mingisugune nimetaja, tunnus (Aavik, et al., 2016).

Eetikakoodeks on seal, et reguleerida ja lahendada – luua juhised ning protokoll navigeerimiseks eestilistes küsimustes ja dilemmades. Eetikakoodeksi roll on ühiste käitumisstandardite kujundamine ning nõustamine võimalikes tekkivates eetikaküsimustes (Aavik, et al., 2016). 

Eetika rakendamist saab ellu viia nt läbi õiguse, ehk seadusandluse. Sel juhul dikteerib riik normid ja nõuded. Kuid eetikakoodeksite eesmärgiks on võtta osa seadusandliku koormust riigilt ära, viies see kohalikule tasandile läbi ühenduste ja liitude, kes jälgivad ise normide täitmist.

Täiskasvanute koolitaja eetikakoodeks

Täiskasvanute koolitaja eetikakoodeks on oluline, sest see loob selged väärtused ja normid, millest koolitajad oma töös peavad lähtuma. See kaitseb nii õppijate kui ka koolitajate õigusi, toetab võrdsust ning aitab ennetada ebaeetilisi olukordi.

Ühe alustalana panna eetikakoodeks paremini toimima, näen ma üldise teadlikkuse tõstmist – koolitajatele võiksid toimuda koolitused ja arutelu foorumid, kus tutvustatakse eetikakoodeksi sisu ning arutletakse selles sisalduva üle ühiselt. Eetikakoodeksi täitmise juures on olulisel kohal ka järelevalve ja tagasiside – koolitajaid ühendavad organisatsioonid peaksid looma süsteeme ja võimalusi, et koolitajad saaksid eetika küsimustes nõu küsida ning õppijad teavitada eksimustest.

Mind kõnetas koolitaja eetikakoodeksis enim mulle juba teada ja tuntud õppija toetamise põhimõte. Täiskasvanud õppijad on erinevate kogemuste, teadmiste ja õpistiilidega. Koolitaja roll ei ole pelgalt ülevalt alla teadmiste edasi andmine, vaid õppija arengu toetamine. 

Kasutatud kirjandus

Aavik, T., Keerus, K., Lõuk, K., Nõmper, A., Pevkur, A., Saarniit, L., Simm, K., Sutrop, M., Tõnissaar, M., Vaher, A., & Volt, I. (2016). Eetikakoodeksid – mis nad on ja kuidas neid välja töötada ning rakendada? In K. Velbaum, T. Kõnnussaar, & K. Lõuk (Eds.), Eetikakoodeksid. Väärtused, normid ja eetilised dilemmad (pp. 11–51). Eesti Keele Sihtasutus.